Тип: электронная книга
Жанр: Биографии и мемуары
Язык: на эстонском языке
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Дата публикации: 25.04.2024
Отзывы: Пока нет Добавить отзыв
О книге: Eesti XX sajandi saja suurkuju nimekirja koostati kaua jahoolega. Esiletõstetute sekka, tähestiku järgi poetess Betti Alveri jakeelemees Paul Ariste vahele, mahtus üks talisportlane – Ants Antson, meieesimene ja uue aastatuhandeni ainus taliolümpiavõitja.Eestil on ammusest ajast olnud maailmatasemel kahevõistlejaid ja sinnakantiküündinud murdmaasuusatajaid, kuid kõrgeimale aujärjele tõusiskiiruisutaja! Lisaks tuli sõja jalus, aina pommitatava Beckeri sadama kõrvalkasvanud Antson Euroopa absoluutseks meistriks ja kuulutati 1964. aasta maailmaparimaks kiiruisutajaks. 1500 meetri sõit Innsbrucki olümpial kujunes meieesimeseks suureks telespordisündmuseks. 6. veebruaril 1964 peatustehasetsehhides töö, koolid kogusid õpilased aulasse teleri ette ja Estoniateater katkestas “Minu veetleva leedi” proovi. Võidule järgnenud pidu oliüldrahvalik.Nõukogude Eesti marionettvalitsejad patsutasid Antsonit õlale, trummeldasidiseendi rinnale, kallasid partei keskkomitees vägijoogi välja ja tõotasid, etpärast sellist triumfi saab Eesti kindlasti korraliku uisuraja. Tuhkagi!Antson jäi sporditippu aastateks, pakkudes muudki kõneainet. Polnud vistabielupaari, kellele kuuekümnendate teisel poolel oleks vaadatud järele samapõnevil pilguga kui näitlejatar Eve Kivile ja uisutaja Antsonile.Kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist, 1992. aastal toimusidAlbertville’is talimängud. Avapeol astus sportlaste ees Ants Antson,sinimustvalge tugevates kätes. Nii naasis Eesti olümpiaperre.